Iga lõpp on millegi uue algus

Ma olen täna erakordselt varajane. Peamiselt vist seepärast, et verejanulise sääse hammustus minu paremas põlveõndlas ei andnud enam rahu kui ka kutsika pärast, kes meil kodus juba neljandat nädalat ringi sebib. Ma olen olnud augustikuu tööpäevad täiskohaga ema ning nädalavahetusteks põgenenud sinna, kuhu süda on viinud.

*Koristab ümber lükatud veekausi -> vajutab kohvimasina sisse -> mängib koeraga -> koristab pissi -> avastab, et kohvimasin on juba jõudnud end välja lülitada-> annab alla ja läheb tagasi arvuti juurde*

Minu viimane nädal Eestis on märkamatult kohale jõudnud. Jah, viimane vaid üürikeseks ajaks, sest eks ma mingi hetk külastan taaskord kodumaad. Ma tunnen vaikselt, kuidas mu ajurakud vajavad juba suuremat koormust, keha tahab targurpidi koeri ja veidraid surfiasendeid joogaruumis ning lisategurina soovin ma sügisest ka tööle asuda. Esimesel aastal tundus töötamine küllaltki võimatu, aga loodetavasti on teine aasta vähemalt tsipake leebem. Jah, töökoha võimaluse suurendamiseks läbisin ma ka paar nädalat tagasi vennaga baristakoolituse CoffeePeople’s, mida julgen kõigile soojalt soovitada – kui pole tarvis töökohaks, siis võibolla paneb see kohvi kvaliteeti ja maitset lihtsalt ümber hindama. Võin teile garaneetida, et te ei tule pelgalt teadmistega tagasi, vaid ka väsinud käte ja jalgadega.

Need viimased kaks suvekuud on pakkunud mulle ka piisavalt aega, et mõelda, kuhu ma kirjutamisega jõuda tahan ja kas ma üldse tahan. Ma olen avastanud, et ma olen teinud peatükke pigem lauasahtlisse, mitte jagamiseks, sest antud lood pole edasi andnud mingit uut tarkust, vaid pelgalt minu oma sisemaailma, mille jagamiseks mul pole veel hetkel piisavalt julgust, tahtmist ega soovi olnud. Ma olen otsustanud, et jätan blogimise mõneks ajaks siiapaika, et teha ruumi uutele põnevatele asjadele alates sügisest, sest iga asja lõpp on ju millegi uue algus! Aitäh kõigile, kes te andsite mulle hoogu eelmine sügis, lugesite, kirjutasite ja jagasite oma lugusid. See blogi aitas mind kõige parematel kui ka halvematel aegadel Hollandis ning kindlasti pani sõnade abil asju vaatama teise pilgu läbi. Ma ei tõmba selle peatükiga kriipsu peale kirjutamisele, sest kord on see mulle juba meeldima hakanud ning raske on sellest lahti murda, aga järgmine kord kui ma kirjutan, siis vast juba mõnel uuel laineharjal olles. Veelkord aitäh, et olite minuga ❤

ps! Haarake oma kohv ja koor ning olge valmis uue nädala katsumusteks! 

Päikselist esmaspäeva

Lily

 

 

 

 

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s