Kohuke

See aasta on kõik jõulude juures teistmoodi. Jah, eks iga aasta on jõulud natukene omamoodi kogemus, aga tänavu alustasin ma oma jõululaupäeva kohukese, klassikalise jõulufilmi ning pere seltsis. Ma pole söönud kohukest viimased 3 aastat, aga miskipärast on see täiesti tavaline kohupiimamaius jäänud minu südamesse igaveseks. Eelkõige meenutab too mulle aega, mil ma olin veel päris pisike ja peale kolmanda kohukese pugumist jooksin ma oma vanemate juurde, et nutuse hääletooniga veel neljanda söömiseks luba saada. Õnneks pole ma enam võimeline üle ühe kohukese sööma, aga mälestus pisikesest iseendast toob ikka naeratuse suule.

Kohuke pole aga ainuke põhjus, miks need jõulud teismoodi on. Nimelt on see aasta meie kõigi südames rahu ja vaikus, mis ei lase pöörasel kombel mööda poode joosta, vara ärgata ning kuskil juba sõidus olla. Tasa – tasa langeb järjekordne cappuccino kohvitassi, kõik on oma koha diivanil hõivanud ning taustaks käib Guardians of the Galaxy tunnusmuusika. Ma ütleks, et paremat jõulukinki ei oskagi tahta!

Kui ma nüüd imekiirel kombel vinüülplaadi tagasi kerin, siis jõuan ma detsembri keskpaika, mil jätsin hüvasti oma sotsiaalmeediaga, panin kogu ülejäänud elu pausile ning hüppasin kõhukat oma konspektide ja artiklite keskele. Ausalt, ma siiani taastun sellest hüppest saadud valust, aga aeg parandab kõik haavad. Kui keegi peaks küsima, kuidas mul eksamid läksid, siis ausalt öeldes on veel vara öelda. Õnneks või kahjuks tulevad tulemused alles jaanuaris välja, seega hetkel üritan ma end koolist välja lülitada. Ma ise tunnen, et esimesed kaks eksamit läksid kah, aga kolmas oli ikka paras pähkel. Jah, selline pähkel, et peale eksamit jõin ma kodus üksinda veini ja koristasin oma korteri iga millimeetrini ära. Palun öelge, et ma pole ainuke, kes närvidest koristama hakkab … või kas tõesti?

Oot, mida, Lily? Sa olid kaks nädalat ilma sotsiaalmeediata? Jah, ma veetsin need kaks nädalat ilma kõrvaklappideta samuti, sest mu ratas otsustas ühel tuulisel päeval need oma kodaratele sööta. Selle kohta on ainult üks väljend – shit happens! Aga sotsiaalmeedia kustutamise idee sain ma oma sõbrannalt, kellega koos Maastricht üheks nädalavahetuseks vallutatud sai. Ma ei oska talle tänulikum olla, sest too idee on muutnud mind inimesena ning vabastanud mu kindlasti ühest sõltuvusest. Tunnistagem, meil kõigil on mingil määral sõltuvus oma nutiseadme ja oma profiili kujundamise järgi. Ma ei leia, et see oleks vale – ma ju ise olen täpselt samasugune. Küll leian ma, et puhkus kulub kõigile mingi hetk ära – olgu see 2 päeva või 2 nädalat. Te ei jää millesti ilma ning võibolla isegi silmate midagi, mis enne märkamata on jäänud.

Nüüd olen ma igal rindel tagasi oma “vana elu” juures ning tahan võtta aja iseendale. Ma tahan nautida iga päev hommikukohvi, vaadata seda talve võlumaad, lugeda ajakirju – raamatuid, vaadata filme, panustada võimalikult palju aega oma blogile ja eelkõige veeta võimalikult palju aega oma kallite inimeste seltsis. Ma soovin Teile kõigile rahulikke jõulupühi! Näeme – kallistame – naerame juba varsti!

ps! Ära unusta, et jõulud on imede aeg!

ps! Postitus sisaldab pilte! Nõrganärvilistel mitte vaadata!

Magusaid piparkooke ja ohtralt kallistusi,

Lily

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s