Unenägu

“The new girl is back!” kõlas mulle armas tervitus minu lemmikkohvikust. Pisikesel kohviputkal sai täna aasta tegutsemist minu maja esise kaldal, seega lisaks tavapärasele kohvile oli mul võimalus ampsata ka nende isetehtud šokolaadi. Õnn missugune! Ma arvan, et enam pole asi ainult kohvis, miks ma sinna ikka ja jälle tagasi lähen, vaid nendes inimestes. Seega järgmine kord kui Amsterdami plaane teed, siis see koht on küll must go! Usalda mind!

Ma pean ausalt tunnistama, et esimest korda oli mul imelik tulla tagasi Amsterdami. Mind tabas isegi väike (loe: suur) hirm kogu selle järgmise kaheksa nädala ees. Iga kord, kui ma tagasi tulen, siis tunduvad need möödunud päevad justkui unenägu olevat. Kas ma tõesti kohtasin nii palju inimesi? Käisin bowlingus? Küpsetasin kooki? Sõitsin Tartusse? Värvisin oma juuksed? Tellisin umbes 15 korda endale Taxify’d? Käisin koosolekul? Vaatasin jalgpalli? Kohtasin vanavanemaid? Kohtsasin oma venda? Naersin kõht kõveras? Kallistasin sind ja sind ja sind? Rääkisin maast ja rääkisin ilmast? Rääkisin nii palju, et tegin endal breketitega suu katki? Mekkisin kohvi nii siin kui ka seal? Vau! See vist oli unenägu?

Nüüd peab aga unenäost välja tulema. Jälle. Iga kord on see mulle tohutu katsumus, sest mu aju on võimeline üksinda olles kompima ka kõige sügavamate mälestusteni, et neid ikka piinarikkalt mulle meenutada, kui ma üritan järjekordset 40-leheküljelist artiklit alla neelata. Vot sellistel hetkedel tahaks ma endale telliskiviga vastu pead lüüa.

Ma olen aru saanud, et minus on peidus kaks täiesti erinevat inimest. Üks inimene, kes naudib ringi jooksmist, asekeldamist, suhtlemist ning ei püsi pudelis ka paigal. Teine inimene, kes tuleb Amsterdami, koostab endale plaani, püsib rahulikult oma raamatute taga ja on täis kohusetunnet. Need kaks inimest käivad õnneks käsikäes – kui raske töö on tehtud, siis võib joosta ja lõbutseda. Nimetagem seda siis täielikuks tasakaaluks või kõige tasakaalutumaks oluorraks. Mina eelistan esimest.

Aitäh kõigile, kellega sai räägitud-kallistatud Eestis! Ma üritan kogu seda positiivsust endaga kaasas kanda kõik need tulevased nädalad. Ma vabandan, kui mõni nädal teiega seda siin ei jaga, aga ma annan endast parima!

*paneb raudrüü selga, et vanainimese kombel ähkides rattaga raamatukokku sõita*

ps! iga päev on kellegi sünnipäev – tähista seda kohvi ja paraja koorega!

Palju õnne!

Lily

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s