Loengu uus võtmesõna – Twitter

Kell on 9.04, kui ma selle postituse kirjutamise ette võtan. Mul on praeguseks juba kodust kõik tolmud tõmmatutd, maitsev hommikusöök söödud, pesus käidud ja nii mõnigi video youtube’st vaadatud. Järjekordne loeng hakkab kell 13 ja nüüd on mul aeg iseendale.

Nädala selgroog saab kohe murtud, kuum kohvitass aurab vaikselt aknalaual ja Spotify playlistist mängib mulle taustaks Etta James’i “Stormy Weather”. See loob Amsterdami tormisele ilmale täpselt õige taustamuusika. Põhjus, miks see mu playlistis üldse praegusel hetkel asub, on läbitud esimesed loengud. Kui esmaspäeva sai alustada akadeemilise kirjutamise ja sellele järgnenud Living Information peaaegu 2 tundi kestnud loenguga (loe: stand-up comedyga), siis teisipäev viis meid kinno vaatama Tom Fordi filmi “A Single Man”. Just sealt mulle see 1960ndatest välja antud versioon kõrvu hakkas.

Ma olen üks nendest inimestest, kes kohe kindlasti ei jää gümnaasiumi igatsema. Mulle meeldisid need kolm aastat, aga ma tunnen, et praegu ei sooviks küll kuskil mujal olla kui ainult ülikoolis. Õppejõud teevad nalju, mis justkui kõlasid gümnaasiumis tabuteemadena, ma ei pea kellegi ees vabandama, kui tundi ei jõua ja ma keskendun kindlale suunale oma õpingutes. Suurtes loengutes, kus on kohal ligi 340 inimest, käib suhtlemine ja lektorile küsimuste/arvamuste avaldamine Twitteri kaudu. Tuleb lihtsalt kasutada kindlat hashtagi ja sinu säutz ilmubki nähtavale. Geniaalne? 

Minu kursus on kindlasti päris suure motivatsiooniastemga, aga ma eeldan, et see on põhjustatud just välismaale õppima tulemisest. Kes siis sooviks oma õppemaksu lihtsalt naljapärast maksta ja välja kukkuda? Kõik, kellega ma seni rääkinud olen, on öelnud, et nende soov on keskenduda peamiselt õpingutele, aga ega me pole mingit kuivikute kursus, kes reedeti nina raamatus istub. Vähemalt ma siiralt loodan seda.

Vahepeal võib iseenda üle uhkust ka tunda. Ma tundsin eile, kui vedasin enda koivad taaskord trennisaali. Jooksulindile astudes oli küll selline tunne nagu oleks paks hamster oma jooksurattal, aga hea muusika kõrvus tegi taaskord oma töö ja soov anda endast maksimum kestis trenni lõpuni! Halleluujah! Muidugi võis trenni alguse teha raskemaks ka fakt, et ma unustasin süüa ja selline keskmine Eesti mehemürakas tuli mu kõrvale oma ma-olen-täiesti-eainete-vaba—ja-üldse-mega-mega-mega-tervisliku maapähklivõibatooniga. Trenniklubi kohta võin ma veel nii palju öelda, et ma maksan 25€ kuus. Mul on võimalik käia kõikides TrainMore spordiklubides treenimas, osaleda rühmatreeningutes ja esimene kuu saada misiganes jooke tasuta. Aitäh, Holland, et hoiad oma üliõpilased aktviivsena tänu headele pakkumistele!

Värvilist sügist kõigile,

Lily

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s