Geid ja raha

Eile oli üks nendest õhtutest, kus ma tõesti tundsin tänutunnet. Tänutunnet just selle üle, et mu vanemad on kinkinud mulle võimaluse alustada oma õpinguid minu jaoks kõige kodusemas linnas. Eile õhtul, kui ma oma varbad päikse poole sirutasin, natukene ülekeedetud pelmeene nautisin ja raamatut lugesin, siis tuli mu suust järsku lihtsalt ohe koos valjult väljaöeldud lausega: “Appi kui õnnelik ma olen!”. Ma arvan, et kindlasti mängis selle lause ütlemise puhul mingil määral rolli pooleliolev “The Happiness Project” raamat, aga ma võin tõesti käed rinnal risti öelda, et ma olen õnnelik! (ptui-ptui-ptui).

Ma olen selle kahe nädala jooksul õppinud päris palju oma aja, inimeste ja raha kohta. Nüüd on saanud minust oma aja peremees. Ühtäkki on enne mõttetuna näivast 15 minutist saanud kõige väärtuslikumad minutid üldse. Mida saab ära tehtud 15 minutiga? Kõike! Sa jõuad panna pesu pesema või vee keema või prügi välja viia või nautida head raamatut või sõita poodi jalgrattaga. Diivanil laiskooma kombel vedelemine on minu päevast nüüd ainult õhtune osa.

Teine asi, mida kindlasti märkab ka iga teine Amsterdami tänavatel tuterdav kodanik, on võimalus olla sina ise. Neljapäeval juhtusin ma kokku eestlasega. Jah lihast ja luust eestlasega, kes juhulikult läheb teisele kursusele samal erialal, mida mina endale pähe taguma hakkan. Eestlastele kombekohaselt tuli meilgi kohe ühtekuuluvustunne ja juttu jätkus pikemaks. Me jäime silmad säramas rääkima, kuidas siin sa võid olla gei, trensvestiit, hetero, kanda rinnahoidjat või mittekanda toda, tulla peole oma kõige mugavama outfitiga, mitte ei pea kulutama aega ja raha järjekordse peosärgi ostmise peale. Uskuge mind, ma pole gei ega transvestiit, aga teadmine, et sa võid siin alati olla just sina ise ilma igasuguste halvustavate kommentaaridega, tekitab viimaks tunde, et mina elan oma elu ja kõik teised püsivad oma elu juures. Me oleme ju eestlastena harjunud pidevalt kellegi teise elu elama siiski.

Raha, raha, raha. Mul tuleb sellega esimese asjana silme ette “Nukitsamehest” tuntud Oleva Ehala laulu sõnad : “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil rahamaitse suus, raha mängib elus põhirolli, raha – see on õnn ja armastus”. Ma kahjuks pean nõustuma, et raha mängib elus päris suurt rolli. Õnneks või kahjuks on saanud minust siin elades täielik juut rahalises mõttes. Ma kokkan tavaliselt kodus, otsin kupongiküti kombel kõige paremaid hinnapakkumisi poest ja hoian enda kulutustel exceli tabelis silma peal. Vahepeal võib muidugi endale midagi head lubada järjekordsest Amsterdami kohvikust või minna esmaspäeval/reedel sõpradega õhtul linna, aga mõistuse piires. Minu eesmärk on iga kuu säästa natukene raha, et vajadusel kasutada seda rongipiletite peale või mõne muu reisi eesmärgil. Ma ei luba, et see mul nii hästi välja kukub, aga ma annan endast parima. Kes siis ei tahaks sõita nädalavahetuseks Pariisi ja nautida Eiffeli torni vaadates tassikest kohvi koos koore ning maitva baguette‘ga(?). ps! Reisikaaslased on alati teretulnud!

ps! nädala õppetund: Amsterdami peod on isegi kainena ohtlikud. Eriti, kui su nahk on nagu portselan ja mõtlemine kinni kiilunud.

IMG_0126

Magusat pühapäeva,

Lily

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s